NÄE

On pühapäev ja ma olen M juures, et pesta end puhtaks algavaks nädalaks. M parandab samal ajal laste ingliskeelseid esseesid ja teatab mulle kuidas ta üle kõige vihkab tööde parandamist, kuna see on nii subjektiivne. „Kas siis oleks lihtsam kui sa neid lapsi ei tunneks?“ küsin asjalikult „ Jah, siis oleks palju lihtsam…“, vastab M kindlalt ja süveneb uuesti laste töödesse. 

Peale mõnusat pesu võtan oma televiisori pealt Travel`i ajakirja. (Jah, see on minu televiisor, mille ma andsin kunagi M –le kasutada kui ma veel elasin üürikas, kus oli televiisor olemas ja praegu ma ei tunne sellest puudust.) Ajakirjas kirjutab Peruust. Ma vaatan M –le otsa. M  vaatab äreva pilguga mulle otsa, nagu kartes, et saan tema mingi suure saladuse jälile.  Sirvides ajakirja mõtisklen, et kas see ongi koht kuhu M läheb, kui ta siit Haapsalust lahkub ja kas ta saab kokku selle inimeseg. Peruu peaks  asuma Brasiiliaga samal mandril. Tõstan pilgu ajakirjalt M-le, et leida vastust oma mõttele. M-l on aga mingi totakas irve näol.

Pika pausi peale küsin „Kas sa sõidad Peruusse?“  „ Jah, võib-olla küll“, vastab M kavala naeratusega pööritades oma silmamunasid, et mitte mulle otsa vaadata. Vahepeal sai köögis teevesi valmis ja ma asetasin ajakirja tagasi televiisorile ja siirdusin kööki, et teha suurepärast rohelist teed, mille oli M vend otse Hiinast toonud.

Saabudes tagasi tuppa  haarab M minust kinni ja suunab mu pilgu televiisori peale „NÄE, su televiisori peal on auk, ainult mina saan tulla sellepeale, et põletada teeküünalt paljalt televiisori peal. See juhtus juba novebmris ja ma peitsin auku algul ajalehega aga see oli nii kole, et ma pidin panema väiksema ja sobilikuma ajakirja. Ma tean, et sul on disainitud korter ja ma mõtlesin, et issand kuidas sa saad sellise auguga televiisorit sinna viia…ma olen valmis seda ükskõik mis moel heastama, ausõna“ vuristas M ja vaatas mulle ahastava pilguga otsa. Ja M muutus mulle veel armsamaks ja kurvastas teadmisega, et varsti lahkub ta meie kommuunist ja alles nüüd ma märkan seda tunnet endas.
 

Read Full Post »

TÕUGUL EI OLE PRAEGU RAHA, ET KOHVIKUS KÄIA JA PIZZAT OSTA

K says: „Tule muga Agaatasse sööma.“
T says: „Ma ei saa, mul ei ole praegu raha, et kohvikus käia.“
K says: „Tule ikka, ma ostan sulle süüa.“
T says: „Jah, siis ikka!“

Oleme K-ga A ja O poes, et osta enne maalimistundi süüa. Kohvikus käimise asemel tuleks nii odavam. E teeb samal ajal kunstikoolis teed. K arvates võiks hoopiski pizzat osta mitme peale, see ei tohiks väga kallis tulla. Jah, täitsa võimalik ja ma panen oma Saaremaa Light juustu ja saia tagasi riiulisse.
Teel Pizza Grandesse teeb K ettepaneku siiski piirduda ainult tema ostetud piknikujuustudega, kuna tal ei olegi kõht väga tühi. Sellise jutu peale vaatan talle väga ahastava pilguga otsa. K ehmub ja lohutab mind, et olgu pealegi, sööme ikka pizzat.
K maksab ise pizza kinni. E helistab ja on mures, kus me nii kaua oleme.
„Me küpsetame praegu pizzat ja kohe 7 minuti pärast tuleme,“ vastan lõbusalt.

PS! Tõuk ostis lihtsalt nädalavahetusel endale uue garderoobi ja roosad kingad. Tegelikult ta ei õgi alati ainult teiste kulul, vaid on ise ka 2 korda pizzat ostnud.

Read Full Post »

SPRITE

K helistab mulle vahetult enne tööpäeva lõppu ja küsib, kas ma töötan veel hoolega. „Jaa, loomulikult,” vastan naljatledes, endal mängib valjusti Sprite’i lugu. „Ma tulen alla, ole seal, mul on sulle midagi öelda,” teatab K lõbusalt.

K astub naerul näoga minu kabinetti ja hakkab laulma „Need ei vaata tagasi….”
„Kuula, mul on sulle ka midagi lõbusat lasta,” katkestan tema entusiastliku ettekande, panen Sprite’i loo mängima ja ise hüplen toolil. K tuleb ka kohe rütmiga kaasa ja hakkab hüplema.

What makes a Melonball Bounce?
A Melonball Bounce, a Melonball Bounce.

What makes a Melonball Bounce?
The ice tart taste of Sprite…

„Kas sa ei kavatsegi töölt lahkuda täna?” küsib K kareldes, endal aga segadusekorts kulmude vahel.
„Ma ootan E-d, ta on siia tulemas. Ma tahaks talle ka seda lugu lasta, siis lähme liimi ostma (lõuendi jaoks).”

Sprite makes the Melonball Bounce
The Melonball Bounce, the Melonball Bounce

Sprite has the tingle that counts
Make a Melonball bounce with Sprite…

Lugu ketrab tükimat aega üha uuesti ja uuesti ning ma olen vahepeal K-le demostreerides oma uue halli mütsi pähe ja labakud kätte pannud. „Kaugel E on?” katkestab K oma tantsu. Mina põrgatan juba püsti oma uue mütsi ja labakutega. „Ta peaks kohe tulema. Ma väga tahan, et E ka seda lugu kuuleks,” vastan.

Make a Melonball fizz with Sprite
Make a Melonball punch with Sprite
Make a Melonball float with Sprite
Make a Melonball boat with Sprite…

Mõne aja pärast helistab E ja teatab, et on LV ukse taga. Avan talle kiibiga ukse. „Minu kabinetis on pidu,” teatan elevil toonil E-le ja vehklen samal ajal oma labakutega ta näo ees.

”Oi, teil on tõesti pidu ja kohe LV kabinetis!” tõdeb E kabinetti sisendes ja silmates põrkavat K-d. E nööbib kiirelt oma jope lahti.

Imagine what you can do with Sprite
Create something new with Sprite

With a melon and a scoop
And a bottle of Sprite
You can make the prettiest drinks in sight

„Siin ongi meie Mutant Disco!!!!!” hõiskame naljatledes ja keeran veel tsipake kõvemaks, kuid mitte väga valjuks, sest muinsuskaitse peaspetsialist on veel majas ja istub kohe kõrvaltoas.

…What makes a Melonball Bounce?
A Melonball Bounce, a Melonball Bounce.

What makes a Melonball Bounce?
The ice tart taste of Sprite…

Head põrkamist: http://www.sheezyart.com/view/691867/

Post Scriptum:

E teatab hüpeldes, et tal on hirmus janu ja võiks Kellukest osta. “Ikka Sprite’i võiks osta,“ olen veendnunud. K ja E lausuvad minu ettepaneku peale nagu ühes suust: “Mis kapitalistlikku jooki sa nüüd tahad, roheliste jook on ikka Kelluke!”
“Jah muidugi, ja ma peaksin elama ka kõrkjates (KreisiRaadio nali Vana-aasta programmist)!!!” laususin irooniliselt. Panin tööarvuti kinni ja siirdusime poetuurile, et osta haigele A-le Väikest Tomi ning peale seda lubas K meile süüa teha.

Read Full Post »

MAJAKAS

Oma  kodu ees bussist maha astudes nägin ma eemal muuli otsas majakas vilkuvat punast tulukest. „Tule siia, tule siia,” kutsus ta. Kiirustasin mööda munakivisillutist, mis on osaliselt vanast teest säilinud. „Täna lähen küll kohe muuli tippu ja toetan ennast vastu majakat, on veel piisavalt valge,” mõlgutasin ma.

Hop! ja hop! ühelt kivilt teisele. Eelmisel esmaspäeval sõitsin samal ajal Talina, et minna K juurde Nõmmele sauna. „Milline luksus ikkagi käia päälinnas saunas,” meenutasin. Ühel pool muuli oli jäätunud meri, mille peal olid kunagised vahused lained nagu kivistunud fossiilid, teisel pool aga sillerdas vesi, mille peale maalis sadam oma tulevihud.

Kalpsasin edasi ja muul muutus järjest ohtlikumaks – tuulest pritsitud merevesi oli jäätunud kividele. Seisatasin ja jäin majakat silmitsema. „Täna jääd sa siiski veel vallutamata!” Punane-roheline-punane-punane-roheline-punane-punane. Tundus, et majakas suhtleb omas keeles teiste majakatega Hiiumaal ja Vormsil.

Tõmbasin mereõhku sügavale ninna ja tuletasin meelde, mida I ütles pühapäeval bussis Haapsalu poole sõites. Et Rohukülas on eriliselt hea mereõhk. Sügav tõmme ninna joovastas nii, et tekkis tahtmine merre kukkuda ja hulpida. Mp3 mängis aga kohe rütmikat Kalmi lugu „Little Odessa”. Hakkasin kätega vehkima ja puusi hööritama, saates niiviisi tantsides sadamast lahkuvat Ofeliat. Mõni võis praamilt vaadata, et mingi kanepiuimas inimene ärpleb. Mina tean, et see ei olnud kindlasti kanepist – eelmisel nädalal sain teada.

Keerasin oma tantsiva  keha jäätunud mere poole, selja taha jääv kuu joonistas mu figuuri jääle – see oli nii peen.

Read Full Post »

SÕBRAPÄEV

Täna saabus minu töö meilboksi sellelt daamil kiri, kelle lambasõnnik kadus aiatagant. Mulle tuli väikse pisarake silma, sest see tundub nii kaunis nagu ilus vale.

Tere Triin,
väike tervitus tänudega tänasesse päeva minu poolt:

Sõbraga taaskohtudes ei loe aastad –
jutt jätkub sealt, kus kunagi pooleli jäi,
pilk leebe igatsusvaevad heastab,
suu lennutab sõnasosinaid häid.
Sõbraga taaskohtudes ei loe aastad –
naeratus muutumatuna aval ja soe,
käepigistus kindel taas teele saatmas …
sõprusele aeg ei miskitki loe.

Read Full Post »

LUGU KADUMA LÄINUD SÕNNIKUST

15.10.2007

Tere,olen kurb ja nördinud, sest polnud teadlik linna poolt nii kiirest ja operatiivsest lehekottide äraviimisest midagi, alles kodulehelt täna lugesin, kui avastasin, et lehtede asemel on minema viidud 500 kg lambasõnnikut, alles olid vaid tühjad kilekotid. Sõnnik oli 10 suure musta kilekoti sisse pakitud ja minu naisterahva jaoks päris rasked hoovi tarida, sellepärast need seisidki garaaziuste taga, mis kahjuks jah, avanevad tänavale. Lehed on alles enamikus puus, kahju küll, et vedajad puhtal sõnnikul ja lehtedel vahet ei teinud. Ehk teha nendele koolitust. Sain kahju 500 krooni, aga kust ma uue sõnniku saan? Tahan seda tagasi. Kuhu see viidi? Millal avaldati vastavasisuline teade ajalehes või linnalehes, et mulle pole see silma jäänud. Tegelikult olen ma väga õnnetu, nutan siin lahinal teadmata, mis saab. Igatahes palun ärge olge mõnes asjas liiga operatiivsed, ega see Kopli tänav  kõige lehesem pole, siin eraaiad ja enamus lehti lähevad niikuinii komposti.Ega pole vist lootustki, et aidata saate, võib ju öelda, et ise jätsin oma sõnnikukotid tänavale ripakile, et sattusid kampaania ohvriks.Lugupidamisega

…

Toimus kirjavahetus kodaniku ja minu juhataja vahel ning antud probleem suunati mulle lahendada.…

25.10.2007

Tere,pöördun Teie poole puulehtede äraviimiskampaania alguses, eelmise nädala esmaspäeval ekslikult äraviidud sõnniku asjus. See küsimus oli jäetud Teie lahendada. Kui ma vaatan nüüd neid kõnniteede ääres ootavaid lehekotte, siis tõden järjest kindlamalt, et tööotsijate ühingu autojuhid kasutasid lihtsalt juhust, et virutada need minu kotid ära ja seda mitte sugugi lehhekottode pähe, vaid teadlikult, sest minu kotid ei näinud lehekottide moodi väljagi ja seda enam veel, et lehtede äraviimisest polnud avalikult teatatud, siis kas eramajade juures lehekotte üldse oli. Praegu müüb ajalehekuulutuse kaudu sõnnikut OÜ Lilleparun 50 l – 50-75 kr kott ja Tammearu farm 40 l kotis, hinda ei tea.Jään ootama tagasisidet,…

25.10.2007 Tere,T, kes koordineerib linnas lehtedevedu, lubas leida uue sõnniku. Kindlat aega ta täna hommikul ei osanud öelda, kuna talle lubati teatada see nädal…kuid seda pole veel tehtud. Kindlasti tuleb sõnnik Teile mingiaeg!

Lugupidamisega,

Triin TarvLinnakeskkonna peaspetsialist …

23.11.2007

Tere Triin,küllap Teil pingelise töö tõttu pole mahti olnud uurida, et kuidas on lahenenud lehekampaania käigus minemaviidud sõnniku lugu, siis meenutan, et tookord proua K (juhataja) andis mulle lootust, vastates mulle nõnda:Antud küsimuse andsin täna hommikul lahendamiseks edasi kottide äravedajatele MTÜ haapsalu Tööotsijate Ühing juhile T-le. Tema sai ka korralduse Teile tagasi tuua 500 kg lambasõnnikut (andsin edasi teie aadressi ja nime). Loodetavasti lähimatel päevadel antud sõnnik Teile tagasi korraldatakse.Nüüd on lähimatest päevadest saanud ajaliselt juba üle kuu, kampaaniagi lõppenud, aga kahjuks pole sõnnikut tagastatud ega härra Käsk minuga ühendust võtnud ei telefonitsi ega e-kirja teel, sest ma kirjutasin temale ja andsin kõik oma koordinaadid ka ise talle. Ei tea arvata, mis juhtus. Mida edasi teha? Mida Teie minu olukorras teeksite?

…

Helistasin uuestu T –le ja küsisin, kas sai kuskilt asendussõnnikut. T vastas, et on olemas ja andis meestele korralduse see kohale viia.

 … 03.12.2007

saatsin Teile 23.novembril kirja, millele ma pole vastust saanud.Juhul, kui vastamisega läheb aega, siis andke seda teada, ootan kannatlikult, kuid siis enam mitte asjata, edasi

.…

03.12.2007

Tere,väga vabandan, oli hetkeks meeles, aga siis suutsin unustada. Helistasin T-le ja sõnnik jõudis reedel linna aga on pakkimata…kas kindlasti soovite pakituna saada?

Lugupidamisega Triin Tarv

… 03.12.2007

soovin pakituna nii nagu oli, sest mul pole sõnnikuhoidmiseks sobilikku platsi tehtud ja niisama hunnikusse mahapanduna pole see keskkonnale hea. Aitäh, abi eest!Kaunist jõuluootust! …Võtsin ühendust T -ga ja andsin täpsustused edasi ja küsisin kui kiiresti saab. “Kohe kui meestel tekib võimalus”, vastas T

… 04.02.2008

Ikka veel sellest õnnetust äraviidud sõnnikust rääkides seda tagasi pole ma saanud.… Valin T numbri ja pärin aru. T üllatus, temameelest pidid need kotid juba ära olema viidud, lubas kiiresti uurida.…

12.02.2008

Tere!Suur tänu! Sõnnik käes ja ära paigutatud ka. Kena teistkordset vastlapäeva päeva!Kõike kaunist ja päikest päevadesse!Tervitades, …

Read Full Post »

STRATUSED

Olen jõudnud tagasi oma pessa peale reedest M külastust Otsa koolis ja muusikali Salme kultuurikeskuses Tallinnas ning siis vantädi külastust Lasnamäel, laupäevast ema sünnipäeva Põlvas ja pühapäevast E juures pikutamist Haapsalus.

Võtsin laualt oma õnnetu Hüdroloogia konspekti ja kiigates selle sisse ma üllatusin. Ma olin rebinud täpselt sinnamaani kus hakkasid pilvede liigid.

Nädalavahetusel olid  valdavalt taevas kihtpilved (St) stratused. Rahvas nimetab neid ka udupilvedeks, kuna võivad taeva katta ühtlase udutaolise kihiga, mõnikord natuke lainelised või tükilised nagu oleks  nad keegi katki rebinud. Pilvede paksus on 200-300 m. Üldiselt langevad sademed on nõrgad piisad ja tahked kübemed. Talvel võib sadada lumeteri. Sügisel ja talvel sulailmaga võib sadada uduvihma, kaasned halb  nähtavus.

Read Full Post »

OHVER

Ärkasin täna kell 05:30 üles, et teha tuli ahju. Mõtlesin, et kui ma olen ära nädalvahetuse, et siis korter ei muutu väga külmaks.

Olin juba, vähemalt viis korda, tulutult üritanud puid põlema saada ja olin endas pettunud, et ei saa nüüd tuletegemisega hakkama. Valge paber oli ka otsa saanud ja juba teist päeva olin unustanud tööjuurest kaasa võtta vanu ajalehti.

Kobasin pimedas magamistoas veel lahtipakkimata pappkastis ja kätte jäi keskkooliaegne Hüdroloogia konspekt. Ma olin seda hoidnud teadmisega, et seal on olemas põhitõed kliimast ja ladinakeelsed pilvede nimed. Vabandasin end sellega, et võtan ainult tagant lehti, mis ei olnud veel täis kirjutatud.

Rebisin ja läitsin tule – kustus ja nii kolm korda. Minus tõusis juba raev- haarasin vihikust esimesed kuus lehte ja sättisin uuesti. Puud võtsid tule alla…

Read Full Post »

ALT

Esmaspäev. Oli päikeseline ilm, mis ajas inimesi hoogsalt tegutsema. Minu töökabinetis viibis sageli kodanikke, kes tahtsid midagi öelda või arvata, kuidas asjad peaksid tegelikult linnas olema, tekitades minus värisevat häält, mis tulenes minu kogunenud emotsionaalsest pingest. Püüdsin otsida õigeid sõnu, et mitte kedagi riivata, samas end tagasi hoides, et mitte nutma puhkeda. Süüdi polnud ju inimesed, vaid pigem minu hingeline seisund, mis tulenes  kummalistest mõtetest ja soovidest.
„Vabandust, Valve, ma pean nüüd tõttama. Mind ootab üks kodanik, kellega koos lubasin minna puid vaatama, ma ikka soovin, et sa linna haljastusega edasi tegeleks…!“, püüdsin kuidagi pikka vestlust kokku võtta.
Härra T  polnud pahane, et ma natuke hiljaks jäin. „Ma olen veel oma mõtetega Tartu rahu aastapäeva kontserdil, mul läks see organiseerimine üsna korda. Kunstiliselt oli kõik paigas…“, lausus härra T rahulolevalt peale meie lühikest tutvumist. Ma vastasin selle peale kerge noogutusega ja püüdsin kuidagi kaasa rääkida: „Ei teadnudki, oleks ka meeleldi kuulanud…“.
„Ei tea, kas naiskoore ka Haapsalus on?“ küsisin ma kohe, kui sain teada, et ta juhatab Haapsalu meeskoori. „Kaks tükki lausa“, tuli härra T-lt kiire vastus.
„Ma Haapsallu tulles korra mõtlesin, et peaks mõnes kooris laulma. Hetkel käin kunstikoolis ja ei jää vist eriti mahti…“, püüdsin vist ennast vabandada.
„Kaasikul oleks hea meel, kui saaks ühe aldi juurde“, määras härra T käigu pealt minu hääleliigi.
„Jah, ma olen küll alt!“ vastasin ma, olles üsna meeldivalt üllatunud.

Read Full Post »

PÄÄSTJA

Ma julgen öelda, kui sina päästad, siis ka sind päästetakse!
Reedel enne joonistustundi toidupoes mõnusat sisseostu tehes helistab E ja teatab, et on luku taha jäänud ja tal pole võimalik mulle vastu tulla ja et ma pean minema enne joonistamist siiski kunstikooli ja küsima I-lt võtme ja tulema teda päästma. I joonistas mulle skeemi, kuidas ma tema majani jõuan ja täpsustas, et ukse kõrval on üks sepistatud kujuke ja maja on kollane.
Haarasin oma ostukilekotist poolsulanud Eskimo jäätise ja sõin seda kiirustades teel E-d päästma. Jäätis kustutas natuke mu nälga.
Avasin E-le ukse ja suundusime koos kunstikooli poole. Tuul puhus ja pritsis lörtsiseid lumehelbeid vastu nägu. Hüpeldes mööda tänavat, et mitte päris lumeplögas sumada, nägime eemal ühe maja värava ees seisvat naisterahva kuju, kandik käes ja telefon kõrva ääres. Ma tundsin lähenedes ta ära, see oli S, spordi- ja noorsootöö peaspetsialist LVst.
Kandiku peal olid tal ahvatlevad tikuvõilevad. S ulatas kandiku meie poole ja noogutas minu küsimuse peale, kas me tohime neid võtta, rääkides  ise samal ajal telefoniga edasi. Haarasin kohe rõõmuga mõned tikuvõileivad ega suutnud oma õnne varjata. E kohmetus pisut, aga peale minu ja S-i julgustamist haaras ka tema mõned. „Miks sa nende võileibade ja toakingadega väljas seisad?” küsisin, ise samal ajal kahe suupoolega võileibu pugides. „Ma ootan Evat, lubasin, et kui sportlaste peost midagi üle jääb, siis toon talle ka. Teda pole veel hetkel kodus”,  selgitas S. „Mu jumal, kui hea! Sa oled  mu jumal, S!” tänasin õhinal ja S pakkus lahkelt edasi. Võtsingi veel paar tikuleiba. „Sa oled tõesti näljane!” naeris E ja võttis ka minu pealekäimisel veel mõned leivad.

Read Full Post »