istusin musta puudli kohvikus
sõbranna läks vetsu
helistas sõber Haapsalust:
kus oled?
Tallinnas olen,
täna oli näituse avamine.
piinlikust ei tundnud?
ei, mu maal oli täpselt selles seinas nagu ma ette kujutasin,
mitte Kadriorus, vaid siin …
sõbranna tuleb vetsust tagasi
mudakook, calvados ja kohv said otsa
telliks veel midagi?!
sõbranna lahkus, mina jäin
tellisin bruschettad tomati ja sinihallitusega
inimesi tuli veel
see nurk on kinni, siia tuleb esineja
teavitas teenindaja tulijatele
tellisin õlle
raamatud asetati lauale
vist keegi kirjanik
laua taha istus kleenuke, pikkade blondiinjuustega naine
võttis mikrofoni:
Mina olen Birk Rohelend
sündisin 1981 aastal kui John Lennon kirjutas Womani…
äge aasta, lõgistas naerda
luges oma luuletusi
pikkis vahele oma lapsepõlvest naljakaid ja veidraid mälestusi
paralleelselt tähtsaid ajaloosündmusi Wikipediast
subjektiivne on ajalugu, arvas ta
keegi kirjutas, et aastal … ilmus muusika album …
ju oli sellele ajalookirjutajale see bänd oluline
võiks rohkem kirjutada muusikast, arvas Birk
kui teile mu luuletused ei meeldi
siis vaadake neid pilte raamatust
tõeliselt hea kujundaja
Elina Kasesalu
kas keegi tahab midagi küsida?
peaaegu tund oli rääkinud ta ja tahtis mikrofoni kinni panna
pääseda lambivalgusest
loe neverlandi!
hõikas keegi
okei
minu lapsepõlvemaad polnud olemas
vähemalt mitte nii, nagu mina seda mäletan –
limonaadiautomaate, Vremja ja poejärjekordade maa
(ma tunnen siiani meeldivat elevust, kui pean seisma järjekorras)
Ja keegi ei olnud pahane
Sest televiisorist ei tulnud niikuinii midagi
Ja kaua sa ikka Tammsaaret loed
No kui kaua sa seda Tammsaaret loed?
Jeerum
…
Birk lõpetas ja ruumitäis inimesi plaksutas
ostsin viimase, rahakotis oleva 5 euro eest raamatu
seisan, süda tuksudes autogrammi järjekorras
istusin lauda
tere, mina olen Triin
me oleme samal aasta sündinud
ma ei teadnud sinust varem midagi
ma elan Haapsalus
töötan linnavalitsuses
maalin
osalesin metsiku kunstniku projektis
täna oli näituse avamine Tallinna Kunstigaleriis
(puterdan, tegelikult Tallinna Kunstihoone Galerii)
mu maal on seal
ooo äge, naeratas Birk
keegi segas vahele
oota, ta räägib
ütles minu kõrvale istunud Jürgen Rooste
ja küsis:
kas sa käisid ka Nahkseal?
jah käisin, Seanahal
jätkas
võtsin kunstnikust sõbra kaasa
aga ta kuses samal ajal kui ma deklameerisin
jama küll, ma ei näinud kedagi kusemas
kehitasin õlgu ja vaatasin Rooste käega suunatud kohta, kus peaks oleme see kunstnik
seal polnud kedagi
ma pean nüüd viimasele bussile kiirustama
Haapsallu
sorry
patsutasin korraks Rooste õlale
pole midagi
Birk ulatas raamatu
maksin oma arve ja kuulsin tuttavat laulu
süda põksus
üks inimene tuli meelde
ma ei helistanud talle
tõmbasin mütsi pähe ja astusin trammi
avasin Birki raamatu ja lugesin autogrammi:
metsikule kunstnikule &
sünniaastakaaslaselt Triinule.
et su maal oleks kui Jachson Pollock maal
no. 5-
140 miljonit dollarit väärt
Birk, 2012
tramm peatus ja kümmekond piletikontrolöri astus sisse
talong oli mul juba näpus
ma ei korda enam vanu vigu
trammist väljudes kõndis mu ees tüdruk
samasuguste saabastega, aga mitte nii rööbatud kui mul
buss sõitis taskust välja, keeras
keegi tahtis veel bussi, jooksis
hõikasin bussijuhile
buss peatus
jooksja korraks kadus, siis äkki ilmus bussinurgast
uks avanes
vabandust, trammid seisid nii kaua
pole midagi
suured tänud teile
ma oleksin tahtnud nutta,
BUT IT`S JUST MY NEVERLAND
Tri-logia Paradiisist 